HARIDUSARUTELU KOKKUVÕTE

Vestluses osales ja muusikalisi vahepalu pakkus muusik ja teatrikriitik Margus
Mikomägi (Foto: Viio Aitsam)

Reede õhtul kogunesid Aespa lapsevanemad vestlusringi arutama laste koolitamise võimalusi Kohila vallas. MTÜ Aespa Kodu kutsus vanemate küsimustele vastama Kohila mõisakooli direktrissi Anu Nigeseni, Kohila valla haridusnõuniku Reet Reispassi ning Kohila Gümnaasiumi hoolekogu liikme, lapsevanema Alina Rumpi.

Ühiselt leiti, et tegelikult on vallas valikuvõimalusi päris palju. Saab valida kahe väiksema ja kodusema kooli vahel, kus ühes majas õpivad koos ainult algklasside lapsed – Kohila Mõisakoolis ja Hageri klassides. Aga lapse saab panna ka suurde gümnaasiumi, kus algklassides on kolm kuni neli paralleelklassi. Viimases on lapsel kindlasti uusi kogemusi ja igapäevaseid läbielamisi rohkem, sest ühte majja peavad mahtuma lapsed esimesest kaheteistkümnenda klassini. Gümnaasiumi juurdeehitus oleks praegustes oludes vajalik, kuid selle teostumine sõltub sellest, kas Kohilasse jääb gümnaasium või mitte, selgitas haridusnõunik Reet Reispass.

Lapsevanem, kes tunneb oma last kõige paremini, peab otsustama, milline koolikeskkond on lapsele koolitee alustamiseks sobivaim. Igaühel on siin omad kaalutlused. Suure kooli kasuks otsustavad nt need, kes tahavad olla kindlad, et lapsel on pärast kooli võimalus lihtsasti liikuda huviringidesse, või kes ei soovi, et laps peaks pärast algklasse uuesti hakkama kohanema uute klassikaaslaste ja kooliga. Hageri klassides on õppetöö korraldatud siiski nii, et päris uus Hagerist tulnud õpilastele gümnaasium ei ole – mõned tunnid ja huviringid (sport, male) toimuvad juba esimesest klassist alates Kohilas koos omavanustega.

Mõisakool pöörab igale lapsele eraldi suurt tähelepanu ja püüab võimalusel arvestada igaühe iseärasustega – erineva õpitempo, õpivajaduste ja tasemega. Mõisakool tegutseb aga alles teist õppeaastat ja esialgu on kindlasti paljud vanemad olnud äraootavad, kuidas koolil hakkab minema. Mõisakooli on loonud lapsevanemad, kes on soovinud personaalsemat lähenemist lapsele.

Arvati ka, et kooli võiks valida koos lapsega, külastades nt lahtiste uste päevi ja siis selgitada, kus laps ennast paremini tunneb. Arenemisvõimalused on kindlasti igas koolis. Mõisakooliga tutvumiseks saab käia ka eelkoolis. Siin õpivad õpetajad last lähemalt tundma kui tavapärase tutvumisuuringu käigus ja aitavad otsustada, kas mõisakool sobib lapsele. Uus kool töötab samuti riikliku õppekava alusel – läbitakse samad õppeained samas mahus, mis teisteski koolides. Peamine erinevus on aga see, et mõisakoolis algab juba esimesest klassist inglise keele õpe, mille eest tasuvad lapsevanemad igakuiselt õppemaksu.

Kooli vastu huvi tundvate lapsevanemate seas on olnud sageli küsimuseks, kas mõisakool on kirikukool, kuna kooliprogrammis on kord nädalas usuõpetus ja Püha Miikaeli kogudus on üks kooli rajajatest. Lapsevanemad, kelle lapsed kooli või eelkooli külastavad, ütlevad, et nad ei taju seda, et lastele sunnitakse religiooni peale. Pigem on aru saada, et lähtutakse meie kultuuri kristlikust alusest – 10 käsust ja selle järgi elame ju nagunii.

Hageri kooli ja mõisakooli eelistena toodi välja ka see, et lapsevanemad on rohkem kooliellu kaasatud. Kõikidesse koolidesse ja koju tagasi on laste liikumine organiseeritud koolibussidega ning Reet Reispassi sõnul on just tänavu bussiajad hästi paika saadud, sest need kooskõlastati nii õpetajate, õpilaste kui ka huviringide ja muusikakooli vajadustest lähtuvalt.

Kohila mõisakooli avatud uste päev toimub 11.märtsil (vt ka www.kohilamoisakool.ee)

Hageri klasside kohta saad infot http://hageriklassid.blogspot.com/

Kohila gümnaasiumi koduleht: www.kohila.edu.ee