2.MÄRTSI INFOKOOSOLEKULT
Lühikokkuvõte 02.03.2016 koosolekul räägitust
Kohila vallavalitsuse esindajatest olid kohtumisel vallavanem Heiki Hepner ja abivallavanem Argo Luik. Aruteluteemad puudutasid Aespa ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassi (ÜVK) rajamisega seonduvat, lasteaia rajamist ja kogukonnakeskuse arendamist.
ÜVK rahastaja peaks olema Keskkonnainvesteeringute Keskus (KiK), mis jagab sihtotstarbeliselt Euroopa Liidu rahasid. Rahastamisvoor on avatud, eelläbirääkimised valla ja KiKi vahel on toimunud. KiK nõuab Kohila Majalt vee- ja kanalisatsioonihinna tõstmist (hind ei ole tõusnud aastast 2008), et trassi rajamiseks tehtav finantseerimisplaan oleks realistlik. Hinnatõusuks on vajalik konkurentsiameti luba. Konkurentsiamet küsib lisaks erinevaid tõendeid, enne kui otsustab, kas lubada hinnatõusu või mitte. Praegu oodatakse, mida konkurentsiamet ütleb. Viimane on mitmel korral küsinud dokumente juurde ja asi on juba pikalt veninud. Kohila vallal olid taotluse jaoks dokumendid koos juba 2015.a. augustis. Arutati võimalust teha elanike ja/ või valla poolt märgukiri, mis avaldaks muret, miks protsess ei liigu.
ÜVK rajamise sisulisest poolest tutvustas Argo Luik ka torustiku eelprojekti ja ehitamise ning ehitushangete planeeritavat järjekorda. Kuna torustikud on pikad, siis lahendatakse reoveekogumine vaakumsüsteemiga. Aespa on ebaühtlaselt asustatud piirkond ning teatavatesse tihedamalt asustatud aladele jõudmine tähendab siiski vajadust ka vahepealsed tööd teha. See ajab projekti kalliks. Valla omaosalus kogu ettevõtmises oleks 5% (mis on projekti arvestatavast kogumaksumusest väga suur summa) ja riigiabina loodetakse saada lisaks 10%. Taolisi piirkondi, kus riik on lubanud euroliidule, et tagab elanikele kvaliteetse joogivee, on Eestis vaja välja ehitada 9 (kus piirkonna suurus on üle 2000 elaniku). Kui riik aastaks 2020 oma lubadust ei täida, saab euroliit teha riigile trahvi. Aga ÜVK on vaja siiski välja ehitada.
Seoses ÜVK-ga küsiti võimaluse kohta samal ajal trasside rajamisega ehitada alevikus välja andmesidesüsteem. Selle lubatavuse osas Euroopa Liidu rahastatavast projektist olid valla esindajad skeptilised. Näiteks kui Sutlema-Hageri piirkonnas saadi euroraha trasside renoveerimiseks, siis sellesse kraavi, kus oli enne ainult joogiveetoru, ei lubatud panna ka reoveetoru, sest see ei oleks enam taastamine/ renoveerimine. Samuti tekkis küsimus võimaliku gaasitrassi kohta. Mõlemat (andmeside ja gaas) võiks võimalikelt teenusepakkujatelt uurida.
Lühidalt peatuti ka purgimisteenusega seotud probleemidel. Kohilas on reovee äraandmise tasu 3,84 m3 kohta (see on hind koos käibemaksuga reovee äratoojale). Kohila Maja pakub teenust 6 EUR/m3 + kilomeetri hind. Näiteks kui arvestada 6m3 äratoomine Aespalt Kohilasse Kohila Maja poolt, siis selle hind (kui edasi-tagasi vahemaa on 20 km), on 51.20 EUR. Äratooja võib olla ka mõni teine firma, peaasi, et on leping Kohila Majaga. Saku ei võta praegu vastu, sest ehitavad oma süsteemi välja. Tallinnas on praegu ka ainult kolm kohta, kuhu võetakse ning nemad samuti ei taha väljastpoolt vastu võtta. Igal juhul tuleks purgimisteenuse pakkujalt küsida tšekki – siis on suurem kindlus, et tegemist on lepingulise teenusepakkujaga, kes käitleb reovett vastavalt nõuetele.
Lasteaia rajamine. Märtsi lõpuks valmib eelprojekt. Koosolekule kogunetutele tutvustati esialgset asendiplaani, mille on teinud Novarc arhitektid. Kuna on selgunud, et euroliidu rahadest vald ei saa lasteaeda ehitada (meede on mõeldud vaid suurlinnade lähipiirkonna asulatele ja sel põhjusel ei laiene Kohila vallale), siis vald peab lasteaia ehitama oma eelarvest, sh võtma laenu. Praeguste plaanide kohaselt valmiks planeeritava hoone üks tiib, kus on kaks rühma, köök ja abiruumid. Saali ehitamiseks esimese hooga raha ei jätku. Ehitamisega võiks alustada 2017.aastal, kui on piisavalt soovijaid. Vallavalitsuse poolt vaadates ei ole praegu valla lasteaedadesse järjekorda ning sel põhjusel oleks vaja täiendavat veendumust, et lasteaia ehitamine on hädavajalik. MTÜ Aespa Kodu kogub kokku soovijate nimed, et see oleks vallale argumendiks ehitamisega alustada. Lasteaeda on oodatud juba ammu. Elanikud ei saa aru, miks on sellega venitatud.
Lasteaiaga seoses tehti ka ettepanek, et üks rühmadest võiks olla sõimerühm – just kõige väiksematele on vaja eraldi võimalust.
Lasteaia vee- ja kanalisatsioonisüsteemi peab igal juhul esmalt lahendama lokaalselt, mitte ära ootama ÜVK valmimist.
Kogukonnakeskuse rajamine. MTÜ Aespa Kodu näeb endiselt tungivat vajadust alustada Aespale multifunktsionaalse kogukonnakeskuse rajamisega. Selleks on nüüd avanenud ka võimalus saada toetust Leader meetmest. Selleks vaja veel vallaga detailides kokku leppida, kuidas kasutada lasteaia eelprojekti, kuidas kogukonnakeskus ehitada praeguse kaherühmalise variandi külge, kuidas ühendada kommunikatsioonid. Kui eelprojekt on valmis, kohtuvad MTÜ ja valla esindajad edasiseks detailide täpsustamiseks.
Kirjutas üles: Ragne Kõuts